Palju õnne, Eesti!

“Mu kodu on kodumaa värvi” – see tsitaat on pärit Olivia Saare luuletusest “Mis värvi on kodu?” Minu arvates on see päris huvitav mõte. Ühest küljest on see ju ilmselge, et iga asi on oma värvi. Maasikas on maasikapunane ja vaarikas vaarikaroosa. Ent mis värvi võiks olla kodu? 

Neid luuleridu lugedes on selge, et läbi autori silmade on kodu üsna mitmevärviline. Kui mina aga mõtlen oma kodu ja Eestimaa peale, siis tuleb mul esialgu mõttesse vaid kaks värvi. Sinine nagu meie taevas, kui see mõnikord ka selge on, ja roheline, peamiselt ikka sellepärast, et kui arvutis võtta lahti Google Maps, siis on terve Eesti roheline. Välja arvatud muidugi see väike laiguke Võrtsjärve, mis on jällegi sinine.

Kuid mis teeb Eesti sellel kaardil roheliseks? Eks ikka meie metsad. Muidugi veel sood ja rabad ja niidud, aga peamiselt siiski metsad. Jah, meie imeliselt rohelised metsad, kus jooksevad põdrad ja kitsed, hundid ja rebased. Need imelised metsatukad, mille kõrval on kaunid aasad, kus kõrge heina vahelt piiluvad välja valged, kollased, roosad ja mitmetes teistes värvides lilleõied.

Või siis on metsa kõrval kuldkollased viljapõllud, mis sügisel ära koristatakse, et metsseapere seal ikka songida saaks.

Kui nüüd niimoodi läbi mõelda, siis ei olegi meie kodumaa ainult sinine ja roheline, vaid väga värvikirev ja seda käime me kõik ju mõnikord nautimas ja imetlemas.

Ent ega siis ainult loodus pole värvikirev. Ka siinsamas linnaruumis on näha mitmeid erinevaid värve, lisaks hallidele kortermajadele. Tallinn ei ole küll sama kirju kui näiteks Jaapani pealinn Tokyo, aga siin on siiski vanalinna punased katused, kollane Estonia teatrimaja ning ka Kadrioru loss on roosakat tooni. 

Samuti on ju kaubanduskeskustes suured värvimuutvad ekraanid ja reklaamtahvlid järgmisest allahindlusest mõnes riide- või kingapoes. Kuid lisaks nendele on meil igaühel oma nutitelefon või ka arvuti. Ja just need ekraanid on need kõige ahvatlevamad. Olen kindel, et igaüks meist on mõelnud, kui palju huvitavam on see värviline sotsiaalmeedia maailm sellest järjekordsest komareeglist eesti keeles.

Pärast kodutööde tegemist on ka tore arvutis mõnda mängu mängida või videot vaadata, kuni lõpuks avastad, et kesköö on ammu möödas ning paari tunni pärast pead juba üles tõusma. Langesin ka ise sellesse lõksu paar aastat tagasi ja nüüd proovin sellest kuidagi välja ronida. See ei ole just kõige lihtsam. Motivatsiooni ka kõige väiksemaks pingutuseks selle nimel on väga raske leida.

Soovitan midagi, mida kõik on ilmselt kuulnud: mine õue, värske õhk teeb head. Jaluta metsas, pargis või lihtsalt oma koduaias. Kui hoolikalt ringi vaatad, leiad üles kõik need värvid, mis on arvuti- või telefoniekraani peal. Meie kodumaa on väga mitmepalgeline, õppigem nägema tema värve looduses.

Kõne kirjutas Carol Kuusk, 9.d klassist.