Erasmus + 

Projekti käigus saavad meie kooli 19 õpetajat võimaluse õppida ja kogemusi omandada töövarjutamiste ning rahvusvaheliste koolituste kaudu. Projekti eesmärk on, et õpetajad rakendavad regulaarselt ja teadlikult rahvusvaheliselt saadud teadmisi õpilaste toetamisel nende õpiteekonnal. Õpetajad on teadlikumad õpilase arengu toetamisel ja tagasisidestamisel. Projekt on suunatud eelkõige klassijuhtajatele. Õpirände projekti rahastab Euroopa Liit.

Sügisesel koolivaheajal, 20.–25. oktoobril 2025, osalesid klassiõpetajad Kristi ja Ulla Dublinis koolitusel “Motivate Your Students with Growth Mindset Feedback”.  Koolitusel osales 12 õpetajat – Eestist, Prantsusmaalt, Rootsist ja Itaaliast, et jagada kogemusi ning õppida ühiselt juurdekasvu mõtteviisi ja tagasisidekultuuri arendamise võimalusi hariduses.

Koolituse eesmärk oli aidata õpetajatel paremini mõista, kuidas mõtteviisid mõjutavad õppimist, motivatsiooni ja õpitulemusi, ning pakkuda praktilisi tööriistu kasvule suunatud õpikeskkonna loomiseks. Nädala jooksul käsitleti juurdekasvu mõtteviisi olemust ning võrreldi seda fikseeritud mõtteviisiga. Arutleti, kuidas mõtteviis kujundab suhtumist pingutusse ja ebaõnnestumisse ning millist mõju avaldab õpetaja sõnakasutus õpilaste hoiakutele ja õppimismotivatsioonile. Koolituspäevade jooksul said osalejad analüüsida ka oma mõtteviisi ning mõtestada, kuidas seda teadlikult toetada nii enda kui ka õpilaste arengus.

Oluline osa koolitusest keskendus tagasiside rollile õppimisprotsessis. Arutleti hindamise ja tagasiside erinevuste üle ning tutvuti juurdekasvu mõtteviisi toetava tagasiside kolme vormiga: tunnustus (appreciation), juhendamine (coaching) ja hindamine (evaluation). Arutelude ja praktiliste ülesannete kaudu otsiti võimalusi, kuidas neid põhimõtteid rakendada erinevates koolikultuurides ning igapäevases õpetajatöös.

Käsitleti ka kiituse ja tunnustamise mõju õppijate motivatsioonile ja tulemuslikkusele. Arutleti, miks mõni kiitus võib õppimist hoopis pärssida ning kuidas pingutuse ja õppeprotsessi tunnustamine aitab kujundada juurdekasvu mõtteviisi. Osalejad said praktilisi nõuandeid, kuidas anda arengut toetavat tagasisidet ning harjutasid neid oskusi rollimängude kaudu. Eraldi tähelepanu pöörati ka sõna „veel“ (yet) kasutamisele, mis aitab õppijatel säilitada motivatsiooni ja usku oma arengusse.

Lisaks õppetööle pakkus koolitus võimalust tutvuda ka Iiri kultuuri ja traditsioonidega. Osalejad osalesid linnaekskursioonil, jagasid üksteisega oma riikide traditsioonilisi toite ning õppisid iiri tantse. Tutvuti ka traditsioonilise iiri spordialaga hurling, mille ajalugu ulatub ligi 3000 aasta taha ja millel on oluline koht Iiri kultuuris.

Koolitusnädala jooksul külastati ka EPIC muuseumi, mis tutvustab iiri diasporaa lugu. Muuseumis asuvad interaktiivsed galeriid jutustavad miljonite iirlaste rändest ja nende mõjust maailmale. Külastuse põhjal koostasid osalejad töölehe, sidudes muuseumikogemuse juurdekasvu mõtteviisi põhimõtetega.

Koolitus lõppes ühise refleksiooni, kogemuste jagamise ja lõputseremooniaga, kus osalejatele anti üle tunnistused. Nädal pakkus väärtuslikke teadmisi ja praktilisi ideid, mida on võimalik rakendada igapäevases õpetajatöös ning kooli tagasisidekultuuri ja õppimist toetava õhkkonna arendamisel.

28.–30. jaanuaril toimus Erasmus+ töövarjutamine Riiga Domdarise kooli. Tegemist oli vastukülaskäiguga, kuna Domdarise kooli esindajad külastasid Tallinna Kesklinna Põhikooli 2025. aasta novembris. Töövarjutamisel osalesid õpetajad Kaja, Marianna, Mati ja Inga.

Vastuvõtt Riias oli soe ning programm hästi ette valmistatud. Esimesel päeval tutvusime koolimajaga, saime ülevaate Läti ja Eesti haridussüsteemi erinevustest ning Domdarise kooli põhimõtetest ja väärtustest. Õpirände keskmes olid tundide külastused ja töövarjutamine.

Töövarjutamise jooksul jäi silma mitmeid viise, kuidas toetatakse õpilaste õppimist ja arengut. Tundides kasutati erinevaid õppemeetodeid, mis aitasid õpilasi aktiivselt kaasata ning julgustasid neid oma mõttekäike selgitama. Näiteks töötasid õpilased sageli paarides või rühmades ning õpetaja liikus klassis ringi, küsis täpsustavaid küsimusi ja andis jooksvalt suulist tagasisidet. Selline lähenemine võimaldas õpilastel õppida omas tempos ning mõtestada oma lahenduskäike.

Matemaatikatundides oli huvitav jälgida õpetaja konsultatsioonisüsteemi. Klassiruumi seinal oli registreerumisleht, kuhu õpilased said kirja panna, millal nad soovivad tulla konsultatsiooni ning millist teemat ja millisel tasemel nad soovivad harjutada. See võimaldas õpilastel võtta rohkem vastutust oma õppimise eest ning saada vajadusel individuaalset tuge.

Samuti paistis silma kooli lähenemine kodutöödele – neid anti väga vähe ning rõhk oli pigem tunnis õppimisel ja suurematel projektidel. Õppevahendid olid klassiruumides riiulitel, kust õpilased said need tunniks võtta ja pärast tagasi panna. Selline korraldus toetas iseseisvust ja aitas hoida õppetöö selgelt struktureerituna.

Tutvusime ka kooli tugisüsteemidega. Vestlus sotsiaalpedagoogiga andis hea ülevaate sellest, kuidas arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi. Mänguliste tegevuste, kaartide ja erinevate situatsioonide läbi õpitakse näiteks konfliktide lahendamist, kokkulepete sõlmimist ja koostööd.

Domarise kooli külastus oli inspireeriv ja motiveeriv kogemus. See andis uusi ideid õpilaste õppimise toetamiseks ning kinnitas, kui väärtuslik on rahvusvaheline koostöö õpetajate professionaalses arengus.

Meie kooli õpetajad Maiu Aadli, Kaia Rosin ja Kalli Vendik osalesid  4.-6. märtsil 2026. aastal Erasmus+ projektis „Teadlik õpetaja – toetatud õpilane“. Nad külastasid DENISE rahvusvahelist kooli Amsterdamis. Projekti peamine eesmärk on arendada õpetajate professionaalseid oskusi ja tuua kooli uusi rahvusvahelisi kogemusi, et veelgi süsteemsemalt ja teadlikumalt toetada õpilasi nende õpiteekonnal. Kuna projektis olidki ainult nemad kolmekesi, oli õpetajatel, mentoritel ja juhtkonnal aega põhjalikult oma kooli eripära ja meetodeid tutvustada ning küsimustele vastata.

Mida õppisid?
Maiu: Töövarjutamise sisu oli õpilase järjepidev toetamine ja suunamine nii klassiruumis kui ka väljaspool õppetegevust. Saime jälgida ainetunde, mis andsid ülevaate sellest, kuidas on DENISE koolis tunnikava üles ehitatud ning milliseid meetodeid õpetajad tunniteemade käsitlemisel kasutavad. Saime ülevaate Hollandi haridussüsteemist ja kooli eripäradest. Vestlesime õpetajate ja spetsialistidega sellest, kuidas õpilast järjepidevalt toetada ja pakkuda personaalset abi õigel ajal. 

Õpiränne oli projekti eesmärkidega kooskõlas. Sain väärtuslikke mõtteid, mida õpilase toetamisel silmas pidada, eriti õigeaegse märkamise ja reageerimise tähtsuse kohta. Samuti on oluline meeles pidada, et õpilase taust, rõõmud ja mured mõjutavad otseselt nii motivatsiooni kui ka õpivõimet.

Kaia: Saime põhjaliku ülevaate Hollandi haridussüsteemi tugevustest, aga ka arengukohtadest. Kool tõi süsteemi keerukusena välja selle, et juba 12-aastaselt otsustatakse õpilase edasine haridustee. See sõltub riiklike testide tulemustest. Nende hinnangul võiks nii suure kaaluga testimine toimuda alles 15-aastastel õpilastel. Lisaks on haridussüsteem väga keerulise ülesehituse ja mitmete tasemetega. Samas tagab reeglipärasus ja süsteemsus korra ja “halli ala” on vähem. Nägime, kuidas toetatakse õpilasi, kes riigikeelt kohe ei oska ja kes tulevad väga erinevatest riikidest ja kultuuridest. Koolil on nende jaoks eraldi maja, kus nad saavad hollandi keele lisaõpet. Õpilasi nõustatakse ja toetatakse pidevalt ja mitmel erineval tasandil nii koolis kui kooliväliselt. Abivajavate õpilaste toetamise süsteem on korralikult välja töötatud. Kool toetab vanemaid palju, lastel on mentor, lisaks saavad nad oma muresid ja rõõme jagada linna poolt määratud noorsootöötajale.

Kalli: Programmi eesmärk oli näha ja kogeda, kuidas toimub õpilaste mentoreerimine. Osalesime ühes mitme erineva grupi mentortunnis ning nägime kõrvalt, kuidas õpetaja õpilasi mentoreeris. Lisaks saime põhjaliku ülevaate, kuidas raskustes õpilasi koolis süsteemselt toetatakse, suhtlesime tugivõrgustiku liikmetega ning juhtkonnaga. Tõdesime, et teeme ise juba väga palju samamoodi, aga toome kaasa kogemuse, kuidas saab terve kool ühtse eesmärgi nimel efektiivsemalt õpilast toetada. Tõdesime, et niivõrd multikultuurses keskkonnas meie ei tööta, aga oli väga meeldiv näha, kuidas õpetajad erinevate kultuuriruumide ja traditsioonidega oskasid arvestada. 

Õpirände mõju teie tööle
Maiu: Suurimat mõju avaldas mulle kunstitunni jälgimine ning sellele järgnenud vestlus õpetajaga. Rühm koosnes paljudest erineva rahvuse ja kultuuritaustaga õpilastest, kellel kõigil olid oma rõõmud, mured ja kogemused. Muljetavaldav oli näha, kuidas õpilased selles multikultuurses keskkonnas üheskoos õppisid ja toimetasid. Õpetaja suutis peaaegu nähtamatult leida iga õpilase jaoks hetke, et teda märgata, anda väikesi juhtnööre ning julgustada edasi toimetama. Samal ajal leidis õpetaja aega ka oma mentorõpilastega personaalseks, nelja silma all toimuvaks suhtluseks. Peamised teadmised, mida sellest kogemusest kaasa võtsin, on arvestamine iga õpilase eripära ja taustaga ning oskus panna õpilast tundma, et oled tema jaoks alati olemas.

Kaia: Tunde külastades tundus, et õpilased pidasid eelnevalt kokku lepitud reeglitest kinni. Juba 12-aastased õpilased olid matemaatikas tasemerühmadesse jaotatud, mis teeb õpetaja töö ühtlasemaks ja lihtsamaks. Õpetajad arvestavad klassiruumis olevate õpilaste päritolu ja kultuuriga. Kunstitunnis õpitakse erinevate maade kunsti tundma, kuulatakse erinevate paikade muusikat. Nähtud tundidest ja projektist võtan kaasa mõtte, et erinevused ei pea meid lahutama, vaid hoopis rikastavad meie mõttemaailma, ükskõik, mis ümbritsevas maailmas toimub.

Kalli: Väga jäi meelde organiseeritus ja kokkulepped, millest juba päris noored lapsed kinni pidasid. Kooliruumides oli mõnus sumin, polnud lärmi, lapsed lugesid ja tegelesid pooleli olevate projektidega. Kui õuevahetunnis koos õpetajaga oldi, jälgisid õpilased õpetajat. Kui õpetaja hakkas sisse liikuma, liikusid ka nemad. Kunstitunnis oli tore tõdeda, et Eestis õpetatakse kunstitundides üsna samu teemasid. Õpetaja läheneb klassile väga individuaalselt. Tutvutakse nende maade kunstiga, kust õpilased pärit on. Tõdesime, et algklassides ja noores eas pandud reeglid ja harjumused mõjutavad õpi- ja käitumisharujumusi palju.

Soovitused
Maiu: On väga rikastav kogemus näha oma välismaa kolleege nende igapäevases töökeskkonnas, tajuda seal valitsevat tööatmosfääri  ning tõmmata paralleele ja kattuvusi nende ja oma töös. 

Kaia: DENISE kool on suurepärane näide sellest, kuidas on võimalik erinevatest riikidest ja kultuuriruumist pärit õpilased vaatamata muus maailmas toimuvale ühte klassiruumi kokku tuua. Kooli ennetustöö ka väga keerulises olukorras olevate õpilastega on tähelepanuväärne. Kogemus avaldab silmaringi. Õppisin väärtustama Eesti haridussüsteemi tugevusi ja nägema, mida ja kuidas võiks meie kool ja riik üldiselt hariduse tasandil paremini teha.

Kalli: Igasugune oma keskkonnast välja saamine mõjub rikastavalt. Oli väga põnev näha, kuidas töötatakse erinevast kultuuriruumist ja ka religioonist pärit õpilastega. Eestis ei olegi vist veel õpetajana võimalik sellist kogemust saada, et ühes koolis on 84st eri rahvusest õpilasi.