Soovitused lastevanematele

Sõda, terror ja vägivald on sündmused, mis mõjuvad enamikule meist hirmutavalt ja rusuvalt. Kui täiskasvanutena saame toimetulekuks vajalikku toetust otsida teistelt täiskasvanutelt – oma partnerilt, vanematelt, sõpradelt ja professionaalidelt, siis lapsed loodavad peamiselt oma vanematele, et nad aitaksid tunda end turvaliselt ning toime tulla keeruliste tunnetega.

Mõned soovitused lapsevanematele, kuidas lapsega sõjast ja terrorist toetaval viisil rääkida.

Ole teadlik iseenda ärevusest
Oma tunnetest tasub rääkida professionaalidega või teiste täiskasvanud emotsionaalselt küpsete inimestega. Lapse ees ei pea tundeid varjama, kuid oluline on sisendada talle lootust, et asjad lähevad paremaks.   

Ole oma rahulikkuse ja enesekontrolliga eeskujuks
Ärevusest ja hirmust kannustatud paanilist käitumist tasub vältida. Kui vanem ei tule endaga toime, on raske oodata, et laps endaga toime saaks tulla.

Kinnita lapsele, et ta võib tunda ennast turvaliselt
Too näiteid sellest, et nii laps ise kui tema lähedased viibivad ohutus ja turvalises keskkonnas ja et selle eest seisavad usaldusväärsed ja professionaalsed inimesed.

Anna teada, et ükski tunne pole vale
Sõjast kuuldes on väga inimlik ja normaalne tunda viha, ärevust, muret ja teisi tundeid. Aita lapsel oma tunnetest rääkida, ja neid väljendada. Normaliseeri erinevaid tundeid.

Toetu sõjast rääkides faktidele
Väldi spekuleerimist, mis on juhtunud või mis võib juhtuda. See tõstab ärevust nii lapses kui teistes pereliikmetes.

Ole sõjast rääkides aus
Pole vaja teeseda, et sõjasündmuseid ei ole või et need pole tõsised. Samas tasub lapsega rääkides alati lisada lootust ja turvatunnet sisaldavaid sõnumeid.

Väldi sildistamist ja stereotüüpset üldistamist
Sõda Ukrainas ei algatanud mitte venelased, vaid Venemaa president. Väga suur osa venelasi on Ukrainasse sissetungi vastu. Lastel kujunevad eelarvamused väga kergelt. Seetõttu tasub säilitada tolerantsus ja sellest ka lastega rääkida.

Arvesta lapse vanusega
Väiksemad lapsed vajavad lihtsamaid sõnumeid ja kinnitust, et nende igapäevaelu ei muutu kuidagi. Igas vanuses laste puhul on tähtis anda neile võimalus ennast verbaalselt väljendada.

Säilita igapäevaseid tavalisi rutiine
Tavapärased rutiinid sisendavad turvatunnet. Samas on oluline ka paindlikkus, kuna ärev foon ühiskonnas ja kodus võib mõjutada näiteks keskendumisvõimet või öist und.

Väldi sõjasündmuste liigset eksponeerimist
Jälgi ning vajadusel piira lapse meediakasutust. Noorte puhul tasub tähelepanu pöörata ka sellele, et uudistevoog ei tuleks ainult ühest (sotsiaal)meedia kanalist, kuna on oht kallutatud infole.

Märka lapse muutuvat käitumist
Lapsed väljendavad oma emotsioone teisiti kui täiskasvanud ja sõltuvalt vanusest ei pruugi laps olla võimeline oma ärevust suuliselt väljendama. Muutuv käitumine võib olla märgiks, et lapse ärevuse või pinge tase on tõusnud. Pinge väljendamiseks ei ole õiget ega vale viisi.

Hoia teravdatud tähelepanu all varasema traumaga last
Suurema riskiga on lapsed, kes on oma elus kogenud traumaatilisi sündmusi, kes on kaotanud mõne lähedase inimese või kellel on varasemalt olnud vaimse tervise probleeme.

Paku lapsele võimalust väljendada omapoolset tuge ja hoolimist
Toetus- või tänukaartide ja piltide joonistamine aitab vähendada abituse ja ärevuse tunnet. Lapsed on loovad ja nutikad erinevate toetusviiside leidmisel. Tasub lihtsalt anda võimalus.

Hoia sidet kooli või lasteaiaga
Kool ja lasteaed on paigad, kus laps saab kogeda tavapärase elu jätkumist. Anna märku, kui sinu laps vajab senisest enam tähelepanu ja tuge.

Soovi korral leiate  teemakohast lisalugemist siit:
Kuidas äreval ajal vaimset vastupanuvõimet tugevdada? https://peaasi.ee/kuidas-areval-ajal-vaimset-vastupanuvoimet-tugevdada/

Praegune aeg on õige selleks, et olla võimalikult mõistev, toetav ja sõbralik. Seda nii iseenda kui ka oma lähedaste mõtete ja tunnete suhtes. Võta meiega ühendust, kui tunned, et stress või pinged ähvardavad üle pea kasvada. Aja broneerimiseks kasuta veebiaadressi http://tallinnareaalkool.setmore.com/ või kirjuta meile: olle.selliov@real.edu.ee või kati.tammik@real.edu.ee

Olle ja Kati, koolipsühholoogid