Palju õnne, Eesti!
Koolielu
„Rahvas algab raamatust” ütleb kirjanik Hando Runnel.
Läbi aegade on kirjanikud kirjutanud just sellest ajast, milles nad elasid ja sellepärast saame meiegi
vanu raamatuid lugedes palju infot vana aja kohta ning tajume, kuidas tol ajal elati.
Raamat „Kevade” on ilmunud aastal 1912 – juba 113 aastat tagasi. Seda raamatut lugedes saame
teada, milline oli tolleaegne koolielu. Saame seda aega võrrelda tänapäevaga, ja näeme, et ajas
muutub palju.
Sellel aastal möödub juba 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Kui mõelda tagasi
kõigile neile aastatele, siis selle pika aja jooksul on ilmunud palju ägedaid, põnevaid, ka kurbi ja
tõsiseid raamatuid. Ikka tänu meie Eesti kirjanikele.
Lugedes mõnda raamatut ajast, mil meie vanemad väikesed olid, mõistame paremini milline oli
nende lapsepõlv ning mida nad kogesid. Neil ei olnud mobiiltelefone ega arvuteid ja nad pidid palju rohkem füüsilist tööd tegema. Aga ka õppida oli oluliselt raskem, sest arvutitest ei olnud keegi siis isegi midagi kuulnud ja kogu informatsioon tuli leida raamatutest. Autosid oli vähe, teed olid kehvad ning isegi Tallinnast Tartusse sõitmine oli suur ettevõtmine. Veel vanemal ajal sõideti hoopis hobusega ning mõnel eestlasel polnud kunagi võimalust mõnes suuremas linnas käia. Seda kõike teame enamasti tänu raamatutele, sest tolle aja inimesed seda meile enam rääkida ei saa.
Raamatud ühendavad meid. Me kõik elame kaasa Tootsi ja Arno seiklustele „Kevades” ning oleme
koos nende poolt ja tüli norinud sakslastest mõisapoiste vastu. Samamoodi oleme me Kalevipoja
poolt ja tema vaenlaste vastu.
Raamatud panevadki meid mõistma, kes on olnud eestlaste sõbrad ning kellega oleme olnud sõjas.
Tänu raamatutele me teame oma ajalugu ja mõistame asju ühtemoodi. Kõige kuulsam raamatu lause on vist küll „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud”, seda teavad kõik eestlased ja see juba näitabki et head Eesti raamatud ühendavad Eesti rahvast.
Mõnusaid lugemiselamusi raamatuaastal ja palju õnne, kallis Eesti!
Aitäh kuulamast!
Kõne kirjutas Emily Pipar, 5.e klassist.
