Hindamine

1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

• innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
• suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
• suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
• anda tagasisidet õpilase õpiedukuse ja arengu kohta;
• anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise otsuse tegemiseks.

2. Käitumise, sh hoolsuse hindamise eesmärk on:

• suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, kooli kodukorda ning väärtuskasvatuse alusprintsiipe;
• motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid;
• arendada õpilase eneseanalüüsi oskust.

• Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja. Õpilane saab õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja valdkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kohta. Käitumise kohta teeb õpilane eneseanalüüsi ning klassijuhataja koostöös aineõpetajaga annab hinnangu õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kohta.
• Õpetaja tutvustab ainekava/ainekaarti sh hindamise põhimõtted õppeaasta esimeses tunnis.
• Õpilasel ja lapsevanemal või eestkostjatel (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet õpilase hindamise korra, hinnangute ja hinnete kohta aineõpetajalt ja klassijuhatajalt. Teavitamine toimub eKooli ja/või õpilaspäeviku ning klassitunnistuse kaudu. Tunnistused on kättesaadavad eKoolis. Paberkandjal klassitunnistus väljastatakse vähemalt kord õppeaastas.
• Käitumise eneseanalüüsi põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
• Teadmiste ja oskuste hindamise, käitumise eneseanalüüsi põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
• eKoolist saavad õpilane ja vanem teavet õppesisu, õppeedukuse, õpilase käitumise ja puudumiste kohta. 1.-4. klassi õpilane ja vanem saavad teavet õppesisu, õppeedukuse, õpilase käitumise ning puudumiste kohta nii e-koolist kui õpilaspäevikust. 5.-9. klassini on õpilaspäevik õppesisu ja kooliga seotud info edastamiseks.
• Kirjalike tööde hindest teavitatakse õpilasi e-kooli vahendusel 10 tööpäeva jooksul pärast töö sooritamist. Erandjuhuna kooskõlastab õpetaja kokkuleppel õpilastega pikema hindest teavitamise aja.
• 1.-6. klassini rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid ja numbrilisi hindeid ei panda. Kujundava hindamisena mõistetakse seejuures tegevusi, mille abil kogutakse andmeid õpilaste eelteadmiste kohta ja antakse neile tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta. Õpilasi motiveeritakse ja toetatakse edasisel õppimisel, aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ning vajakajäämisi ja kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Numbriliste hinnangute asemel:
  • antakse õpetaja poolt suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edusammude puhul, juhtides tähelepanu vigadele ja puudustele ja näidatakse ära suunad, kus õpilane peab ennast arendama;
  • rakendatakse koolisiseseid tasemetöid, 1. – 3. klassis punktidena ja 4. – 6. klassis protsendina;
  • rakendatakse õpilase suulisi ja kirjalikke enesehinnanguid ning neist lähtuvate eesmärkide püstitamist järgnevaks õpinguperioodiks.
• Alates 7. klassist rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid koos numbrilise hindamisega.
  • Numbriliselt hinnatakse ühele terviklikule aineosale vastavaid teadmisi ja oskusi.
  • Numbriliselt ei hinnata tunnikontrolle, sõnavaratöid jms nö protsessi hindamist.

• Teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.
• Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). 1.- 6. klassini kasutatakse sõnalisi hinnanguid. 7. – 9. klassides kasutatakse sõnalisi hinnanguid koos numbrilise hindamisega.
• 7.- 9. klassides hinnatakse punktis 11 nimetatud töid sajapallisüsteemis, va kunst, tehnoloogia, kehaline kasvatus ja informaatika. Vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust hinnatakse:
  • 95-100 palli ehk „suurepärane”, kui õpilase teadmised ja oskused ületavad tunduvalt ainekavas nõutut või kui lahendus/idee on unikaalne ja õige või lähenemine eriti huvitav ning originaalne;
  • 90–94 palli ehk „väga hea”, kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab täiel määral õppekava nõuetele;
  • 85–89 palli ehk „tubli”, kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab täiel määral õppekava nõuetele, kuid selles on mõni väiksem ebatäpsus;
  • 75–84 palli ehk „hea”, kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid selles esineb mõni väiksem puudus või antud kontekstis ebaoluline viga;
  • 70–74 palli ehk „keskpärane”, kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid selles esineb väiksemaid puudusi ja vigu või ei ole täielik;
  • 60–69 palli ehk „rahuldav”, kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid selles esineb mõni tõsine puudus või viga ning praktilises rakendamises jääb mõningal määral puudu iseseisvusest; õpilane vajab juhendamist ja suunamist;
  • 50–59 palli ehk „piisav”, kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitavad, et õpilane on omandanud õppekavas nõutavad põhiteadmised ja -oskused, kuid esineb tõsiseid puudusi ja vigu ning nende praktilisel rakendamisel vajab juhendamist ja suunamist;
  • 40–49 palli ehk „kesine”, kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitavad, et õpilane on omandanud õppekavas nõutavad põhiteadmised ja -oskused, kuid ei suuda neid praktiliselt rakendada;
  • 20–39 palli ehk „puudulik”, kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, selles esineb olulisi puudusi ja vigu;
  • 0–19 palli ehk „nõrk”, kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitavad, et õpilasel puuduvad nõutavad teadmised ja oskused; õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu ja ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
• 7.- 9. klassides saab õpilane kunstis, tehnoloogias, informaatikas, kehalises kasvatuses numbriliselt hinnatavate tööde sooritamise eest kokku kuni 100 palli.
• 1.- 9. klassi õpilase koolist lahkumisel teisendatakse õppeaasta kokkuvõtvad hinded ja hinnangud viiepallisüsteemi, kus 90-100 palli vastavad hindele „5″ ehk „väga hea”, 75-89 palli vastavad hindele „4″ ehk „hea”, 50-74 palli vastavad hindele „3″ ehk „rahuldav”, 20-49 palli vastavad hindele „2″ ehk „puudulik”, 0–19 palli vastab hindele „1″ ehk „nõrk”.
• Märge „x“ tähistab e-koolis tegemata või nõuetele mittevastavat tööd, mis tuleb kindlasti sooritada kümne tööpäeva jooksul või õpetaja poolt määratud ajaks. Kui õpilane jätab selle ülesande kokkulepitud ajaks täitmata, võib õpetaja määrata õpilasele täiendava õppetöö.
• Märge „x“ tähistab e-koolis 7.- 9. klassis tegemata tööd ja, mis tuleb kindlasti sooritada kümne tööpäeva jooksul või õpetaja poolt määratud ajaks Kui õpilane jätab selle ülesande kokkulepitud ajaks täitmata, asendatakse märge „x” hindega “1”.
• Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „kesine“, “puudulik” või “nõrk”, antakse õpilasele võimalus järele vastata vastavalt järelevastamise põhimõtetele.
• Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata palliga 0.

• Tasemehindamise eesmärk on võimaldada õpilasel süstematiseerida oma teadmisi terviku loomiseks ja seoses sellega võimaldada õpilasel oma huve ja võimeid määratleda ning arendada, samuti eksamikogemusi omandada. Tasemehindamine on osa kooli sisehindamise süsteemist.
• Tasemehindamise läbiviimine võib olla:
  • kirjalik (kontrolltöö, test, essee, referaat, uurimus vms, mis hõlmab ainekava põhitemaatikat ja mõistestikku, näitab omandatu rakendusoskust);
  • suuline (arvestusepileti küsimustele vastamine, ettekanne, kõne vms);
  • praktiline (laboritööde tsükkel, võimlemiskava, õpilaste ühisprojekt, kunsti- või tarbeese vms).
• Klassiti on ainevaliku üldised põhimõtted järgmised:
  • 1.–2. klassi õpilased sooritavad kaks korda õppeaastas koolisisesed tasemetöö eesti keelest ja matemaatikast;
  • 3. klassi õpilased sooritavad kaks korda õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja inglise keelest;
  • 4. klassi õpilased sooritavad kaks korda õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja inglise keelest;
  • 5. klassi õpilased sooritavad kaks korda õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja ühest õppeainest, mis lepitakse kokku iga õppeaasta alguses;
  • 6. klassi õpilased sooritavad kaks korda õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja ühest õppeainest, mis lepitakse kokku iga õppeaasta alguses;
  • 7. klassi õpilased sooritavad koolisisese tasemetöö inglise keelest, kusjuures tasemetöö hinne omab poolaastahinde väärtust;
  • 8. klassi õpilased sooritavad koolisisese tasemetöö eesti keelest ja matemaatikast, kusjuures tasemetöö hinne omab poolaastahinde väärtust.

• Kokkuvõttev hinne on õppeaine poolaasta- ja aastahinne.
• Täiendav õppetöö on õppetöö, mis määratakse õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks.
• Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
• 1.-6. klassini kasutatakse kaks korda õppeaastas kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, milles kajastub õpilase eneseanalüüs, õpitulemuste saavutamine ja hinnang käitumisele ning hoolsusele. 1.- 6. klassides lisatakse kooliaasta lõpus e-kooli kokkuvõtva hinnanguna märge A (arvestatud) või MA (mittearvestatud).
• 7.-9. klassini pannakse välja õppeaine poolaasta hinne ja hinnang ning aastahinne.
• Õpilasele, kelle poolaastahinne on „kesine“, “puudulik” või “nõrk” või on jäetud välja panemata (e-koolis märge TÕ) või on antud vastav hinnang, määratakse selles õppeaines individuaalne õppekava, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
• Õppeaine aastahinne pannakse 7.-9. klassis välja poolaasta alusel.
• Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt poolaastate lõpus antud sõnalistest hinnangutest või hinnetest tuleks välja panna aastahinne „kesine“, “puudulik” või “nõrk” või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang. Samuti võib jätta õpilase täiendavale õppetööle, kui õpilasel on parandamata “x”.
• Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
• Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
• 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
• Kui õppeaine poolaasta hinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval poolaastal omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele 0 palli.

Käitumise hindamise aluseks on kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid ning kooli kodukord. Käitumise kohta teeb õpilane eneseanalüüsi ning klassijuhataja koostöös aineõpetajatega annab hinnangu õpilase eneseanalüüsile. Hinnang antakse vähemalt kaks korda õppeaastas.

• Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
• Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest eelmises punktis nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

• Põhikoolis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “kesine”, “puudulik” või “nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
• Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
• Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
• Eelmises punktis sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

Märgates puudujääke õpilase teadmiste ja oskuste omandamisel ning kui õpilase hinne on “kesine”, “puudulik”, “nõrk” või on antud samaväärne hinnang, rakendab aineõpetaja individuaalset õpiabiplaani vastavalt kooli kehtestatud vormile.

• Aineõpetaja määrab järelevastamisele kuuluva materjali ja viisi ning õpilane lepib aineõpetajaga kokku järelevastamise aja. Järelevastamise tingimused on järgmised:
• • järele vastata saab materjali, milles õpilast on hinnatud hindega “kesine”, „puudulik” ja „nõrk” ning järgmine kontrolltöö vm vastamise viis ei sisalda eelpool nimetatud materjali;
  • kui õpilase kontrolltööd vm vastamise viisi on hinnatud hindega „nõrk” seoses kõrvalise abi või mahakirjutamise tuvastamisega, on õpetajal õigus keelduda järelevastamise võimaluse andmisest;
  • järele vastata saab materjali, kui õpilane on puudunud materjali hindamise perioodil ning ta on teavitanud puudumise põhjusest vastavalt kooli kodukorra punktidele 10 ja 11;
  • õpetajal on õigus keelduda järelevastamise aja määramisest, kui õpilane ei ole osalenud eelnevalt kokkulepitud konsultatsioonides;
  • üldjuhul saab õpilane materjali järele vastata üks kord;
  • kui õpilane ei saa kokku lepitud ajal mõjuvatel põhjustel tulla järele vastama ning ta teavitab sellest vähemalt vastamise päeva hommikul õpetajat, siis antakse õpilasele uus võimalus järelevastamiseks;
  • kui õpilane ei ilmu kokkulepitud ajal järelevastamisele, on õpetajal õigus keelduda uue järelevastamise võimaluse andmisest.

Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.